kolmapäev, 30. aprill 2014

Aasta loom - viigerhüljes

Täiskasvanud viigri pikkus on umbes 1–1,4 meetrit, maksimaalselt 1,8. Tavaliselt kaaluvad nad 40-80 kg. Hüljeste kaal on suurim sügiseti ja talviti, mil nad on rohkesti rasva varunud.
Võrreldes hallhülgega on viiger väiksem, tumedam, pontsakama kehakuju ja ümarama koonuga.
Vastsündinud pojad on piimvalged või veidi hallika pika karvaga, mille toon hakkab tumenema 2-3 nädalat pärast sündi.
Elupaigaks Eestis on meri ja rannikulähedased laiud. Erinevalt mitmetest teistest liikidest pole nad otseselt seotud madalaveelise merega, kuid eelistavad siiski saarterikka ja lahtedega liigestatud ranniku lähedust.
Viimasel ajal on viigerhülged meil haruldaseks jäänud, hiljutistel loendustel on jäänud isendite arvuks saadud ligi 1500, kokku elab Läänemeres 7000–8000 viigrit.Ta asustab kõiki arktilisi meresid ning ka Atlandi ja Vaikse ookeani põhjapoolseid rannikuid, mis talvel jäätuvad.Atlandi ookeani looderannikul viigri levila nii kaugele lõunasse ei ulatu, kuid selle põhjus pole ainult looduslik vaid suuresti ka ülitiheda inimasustuse süü. Arvukamalt levib siinne alamliik kuni Halifaxini. Väiksemaid seltsinguid on täheldatud kuni Long Islandi väinani New Yorgist.
Peale eskimo küttide on viigrite suurimaks ohustajaks muidugi ka jääkarud, kelle arv ja saagihimu Põhja-Kanadas "kliimasoojendajate" hädakisast hoolimata sugugi ei kahane.


Kasutatud allikad:
http://et.wikipedia.org/wiki/Viigerh%C3%BCljes
http://g2.nh.ee/images/pix/2f0f751f29944dfac7-66502830.jpg

Autorid: Sten ja Christian

Kommentaare ei ole: