esmaspäev, 8. september 2014

e-Õppe Uudiskiri sügis 2014

E-õppe Uudiskiri


Juhul kui uudiskiri ei avane Teil korrektselt, saate sisuga tutvuda aadressil http://uudiskiri.e-ope.ee

E-õppe Uudiskiri on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse Innovatsioonikeskuse poolt koordineeritud väljaanne, kus kajastatakse e-õppega seotud uudiseid, artikleid, viiteid Eestist ning mujalt maailmast. Tegemist on eelkõige praktilise suunitlusega publikatsiooniga, pakkudes erinevaid lahendusi ja võimalusi e-õppe aktivistidele ja arendajatele.

Tere tulemast digiajastusse!

Juba mõnda aega ei küsi me, miks peame arendama digiajastut haridusvaldkonnas, põhiküsimus on: kuidas. Kuidas saavutada digiajastu juurutamisel jätkusuutlikkus? Kuidas mõõdame digiajastu juurutamise efektiivsust? Kas saame öelda, et hariduse omandamine toimub digiajastul?

Loe edasi…

Margus Pedaste: tehnoloogia tähendab ka julgust eksida

Tartu Ülikooli tehnoloogiahariduse professori Margus Pedaste kabinetis jääb kõigepealt silma tema absoluutselt paberivaba töölaud. „Puhkus algas, sellepärast pole ka pabereid. Aga jah, ka argipäeval on kõik tööks vajalik peamiselt arvutis," sõnas Margus Pedaste. Ehk siis tegelik näide tehnoloogilisest kirjaoskusest, mille propageerimine ning arendamine on suuresti Margus Pedaste igapäevatöö sisu.

Loe edasi…

Aurasmaga liitreaalsust looma

Liitreaalsuse puhul on tegemist lahendusega, mis võimaldab osalejatel virtuaalset ja reaalset keskkonda omavahel kombineerida. See kiirelt arenev valdkond pakub suurepärast võimalust ka õpetajatele, muutes õppetegevuse elulisemaks, põnevamaks ja tõhusamaks. Ühe näitena saab tuua Aurasma, mis on tasuta rakendus liitreaalsuse loomiseks.

Loe edasi…

Milleks meile progemine?

Pelgulinna Gümnaasiumis on õpetusfilosoofiana kasutusel printsiip, et lastele tuleb pakkuda mitmesugust maailmakogemust – mitte ainult tarbijana, vaid ka loojana. Eesmärk ei ole, et lastest saaks programmeerijad, vaid inimesed, kes tunnevad huvi, mis on näiteks jalgpalli sees, kuidas töötab auto või külmkapp. Kuidas programmeerimist sealjuures kasutada, kirjutab Pelgulinna Gümnaasiumi informaatika õpetaja Birgy Lorenz.

Loe edasi…

Türgi (haridus)tehnoloogiaga tutvumas

Kas teie teadsite, et Türgis on koolinädal kuni 50 tunni pikkune? Või et erakoolid kasutavad palju tehnoloogilisi vahendeid ning on õppurite seas populaarsed? Sellest ja teistest uutest teadmistest ning kogemustest kirjutab Tartu Ülikooli haridustehnoloogia dotsent Piret Luik, kes osales haridusjuhtide õppelähetusel Ankaras.

Loe edasi…

Mida põnevat pakub Innovatsioonikeskuse sügisene koolituskalender?

Nagu ikka keskenduvad HITSA Innovatsioonikeskuse koolitused haridustöötajate digipädevuste arendamisele. Iga õpetaja ja õppejõud peaks leidma sügisesest koolituskalendrist endale midagi sobivat. Kalendris on nii üldisemaid kui ka spetsiifilisemaid, kindlale oskusele keskendunud koolitusi.

Loe edasi…

Tahvelarvutite rakendusstsenaariumid Eesti koolidele

Moodsad mobiilsed vahendid, sealhulgas tahvelarvutid, on sotsiaalse tööriistana õpilaste igapäevaelu osaks ning seda saab ja tuleb õppimises ära kasutada, sest see suurendab nende seotust õppeprotsessiga. Tahvelarvutite rakendusstenaariumitest Eesti koolides kirjutab Kristi Rahn Gustav Adolfi Gümnaasiumist.

Loe edasi…

Miniarvutid ja mikrokontrollerid koolitunnis

Kindlasti on paljud aktiivsed e-õppega tegelevad õpetajad kuulnud, näinud või ka juba kasutanud viimastel aastatel populaarseks muutunud miniarvuteid ja mikrokontrollereid. Mis need täpsemalt on ja mida nendega koolitunnis teha annab, tutvustame siinses artiklis.

Loe edasi…

Animafilmi tegemine toob lasteaiapäeva elevust

Vähesed täiskasvanud võivad öelda, et nad on lapsena ise multifilmi teinud – erinevalt praegustest mudilastest. Lasteaiarühmaga animafilmi tegemine ei ole üksikute oskajate privileeg, animatsiooni loomiseks piisab, kui on fotoaparaat, statiiv, arvuti ning loomulikult hakkaja õpetaja ja huvilised lapsed.

Loe edasi…

Aasta e-kursus sündis praktilisest vajadusest

Sel aastal anti aasta e-kursuse stipendium välja ainult Eesti e-Ülikooli konsortsiumis. Aasta e-kursuse stipendiumi suurusega 2000 eurot pälvis Tartu Ülikooli kursuse „Inglise keel humanitaarerialade üliõpilastele, tase B2.2" autor Liina Tammekänd. Palusime kursuse autoril vastata juba traditsiooniks saanud küsimustele, et jagada enda kogemusi e-Õppe Uudiskirja lugejatega.

Loe edasi…



Kommentaare ei ole: