esmaspäev, 29. detsember 2014

teadus.ee nr 193


Nädal teaduses logo

teadus.ee
nr 193
esmaspäeval, 22. detsembril 2014

aasta.pildis

VAHVAID JÕULE! HEAD UUT JA VANA!

sisu.kava

EESTI RIIK, DESCARTES JA KODUMAAREISID

Pakun selles uudiskirjas lugemist ja vaatamist Eestist ja Descartes'ist, kes ju kuninganna Kristiina kaudu on Eestiga seotud.

Reisiraamatut Eesti kolmest suurest alast tegime kokku kolm aastat. See on müügil.

Ülevaade sel aastal ilmunud Descartes'i „Hinge tundmuste" tõlkest on tehtud sama raamatu stiili põhiselt, ilmus Eesti Ekspressis 15. oktoobril tavapärasemal moel.

Samal eeskujul kirjutasin ka oma essee võistlusele „Mis on Eesti riigi mõte?", mille korraldasid Eesti Kultuuri Koda, Eesti Koostöö Kogu ja kultuurileht Sirp.

Kokkuvõtet 2014. aasta teadusest parasjagu mõtlen ning tulen sellega lagedale järgmises uudiskirjas.

Tiit Kändler

lugemis.vara

REISIJUHT PÕHJALIKULE UUDISHIMUTSEJALE

 

 

Tiit Kändler, Tiina Kaljundi

Kõrvemaa, Pandivere, Alutaguse

Siin- ja sealpool maanteed

Kujundus:  Eerik Kändler

Skeemijoonistus: Tiit Kändler

Solnessi Arhitektuurikirjastuse OÜ, 2014 jõulukuu

Kui sa lähed kodumaal matkama, siis on vahel tark teha nõnda: pista küll mobla tasku, aga ära seda looduses välja võta, muidu kui häda korral. Ja ära vaata mingit GPSi. Kaarti võid vaadata, sest kaart on nagu vähendatud maastik ise. Aga püüa oma teekond kaardi peal ette välja mõelda ja pähe jätta ja siis minna. Mine nii, et sinu ja looduse vahele ei jää mitte midagi.

Ja veel üks asi. Enne oma reisi on alati kasulik midagi lugeda selle koha kohta, kuhu sa lähed.

See raamat, mida meie õige mitu aastat tegime, on näiteks selle tarbeks õige asi. Muidugi, kui sa lähed kas Kõrvemaale või Pandivere maile või Alutaguse kanti. Sellest raamatus saad lugeda, et mis need kandid on ja mis on seal aegade jooksul juhtunud. Aga uurida ka neid suuri ja väikseid maju ja suurt ja väikest loodust, mis sealkandis leida on.

Lisaks saad veel lugeda kohalugusid, lugusid, mida on pajatanud mõnede kohtade kohta seal elavad targad inimesed.

Mõned lood on pikemad, mõned lühemad, aga ega siis kõiki ole vaja korraga lugeda. Sa leiad raamatust ehk reisijuhist ka käsitsi joonistatud plaane ja kaarte, mis võivad olla naljakad ja veidi kohmakad, aga mis aitavad kohti üles leida võibolla paremini kui asjalikud ja õiged kaardid, mis ka raamatus leida on.

On tore, kui joonistad selle koha kohta, kus käisid, ka ise oma kaardi. Pane sinna peale need majad ja puud ja kivid ja inimesed ja loomad, mis aga silma hakkasid ja tähtsad tundusid. Nii võib juhtuda, et sulle see koht paremini meelde jääb ja õpid ka oma kodumaad paremini tundma.

Meie reisisime kokku kahe aastaga tuhandeid kilomeetreid, et kohata ja mõtestada ajalugu ja inimesi, ehitisi ja tegevusi, teid ja soid. Ehkki olime sealkandis ka enne käinud, aga ikka on huvitav näha, mis vahepeal on juhtunud. Nõnda sai meie meelest valmis südamlik ja usutav reisijuht, mis juhatab läbi meie kodumaa oleviku, seostades seda minevikuga. Siin on kirjas nii head kui vead, nii ohud kui rohud.

Reisimine vajab tihti nii palju aega, energiat japingutust, et on võrreldav korraliku kutsetööga. Kuidas korraldada nõnda, et see nii koormav ei oleks? Et oleks lahe ja kosutav, mitte tüütu ja väsitav Reisi pealiskaudsus väsitab ja roiutab. Vahel on tore võtta aega ja keerata põhiteelt kõrvale. Või mööda teed, olgu siis autol või jalgrattal või kõmpides ja nautida lihtsalt tee enese kulgu. Ning mõtelda juurde, mison siin- ja sealpool maanteed. Lisaks veel, mis on all- ja pealpool maanteed. See reisiraamat ei ole teatmeteos. Siin püüame vaid kätte osutada jupikesi, nööriotsakesi, mida mööda saab minna ja kodumaad

ise avastada. Paigad on lahutamatud loodusest, loodus

lahutamatu ehitistest, ehitised lahutamatud inimestest.

Siin oleme kirja pannud osa neist paikadest ja loodustest ja inimestest, keda kahe aasta jooksul kohtasime. Kõike ei jõua niikuinii. Kuid millestki peab kinni hoidma, et alata. Vahel on tore alata ka ajast ja selle loost, meenutada neid inimesi, tänu kellele on meie Eesti selline, nagu see parasjagu

on. Teadlasi, kirjanike, maailmareisijaid, arhitekte, kunstnikke, kirikumehi, ajaloolasi ja paljusid teisi askeldajaid.

Mis seal pikalt venitada, siia sobib kõige

paremini Betti Alveri 1970. aastal ilmutatud värss, katke „Tuulelastest":

„Aga teie lennake sinna,

kuhu siit aknast ei näe.

Laugelt lennake, tuulelapsed,

üle Laiuse mäe.

Lennake Riidmal ja Rupsil,

rukkimerel ja metsadel.

Peipsilt lennake läbi Võnnu,

kus kõneles kerkokell.

Lennake Võrus, Vändras ja Karksis.

Lennul vaadake üle vee,

kuidas terendab Sinine puri.

Tehke tiir ümber Piibe tee.

Tehke kaar üle Albu valla,

üle Kaarli, Muuga ja Ao,

üle Aegade Assamalla, üle

Kääpa ja Künnivao."

Nõnda püüame meiegi kiigata üle

aegade Assamalla ning teha tiiru ümber

Piibe tee.

Et aga asi ei algaks just liiga tõsiselt, siis

jagame siin üht katkendit Aleksander Suumanilt,

Simuna kandi mehelt Kärust, luuletusest

„Tädi ja karu":

„Tädi ükskord Simunast läks viina tooma.

Karu tuli poegadega Pedja äärde jooma.

Tädil oli ilus nimi — Flink Anette.

Karu nime seni pole teada saanud mitte."

ess.ee

MIS ON EESTI RIIGI MÕTE?

René Descart

Eessõna

Ajades oma isa poole sajandi eest ehitatud maja pööningu saepurus taga sipelgaid (mis on üks ütlemata tänamatu tegu, kuna sipelgas on nii väike, ent teda on nii palju), leidsin koltunud käsikirja. See tähendab, ma pidasin seda koltunud käsikirjaks, kuna pööningul oli kottpime, aga kui käsikiri tuli päevalgele (koos minuga), siis selgus, et see on hoopistükkis koltunud. Uurides lähemalt Eesti äriregistrist ja pangavõlgnike nimekirjast, selgus, et selle käsikirja oli Eestisse toonud 1654. aastal, pärast katoliku usku üleminekut troonist loobuma pidanud Rootsi kuninganna Kristiina favoriit Björk. Sellepärast on täiesti usutav, et käsikirja on käsitsi kirjutanud René Descart oma surivoodil, seda enam, et käekiri on väga kehvasti loetav ning lehkab küllalt ebameeldivalt. Siiski on alust arvata, et see on kirjutatud eesti keeles (esineb sõna Riik, mis on küll vanamoeliselt kirjutatud Rike) ning selle pealkirjaks on „Mis on Eesti riigi mõte?", kuigi kolmas sõna on peaaegu loetamatu, ent koosneb kindla peale viiest tähest.

Sellepärast arvan, et leid pälvib publitseerimist, et teha see kättesaadavaks laiemale kirjaoskajate ringile või vähemalt ruudule.

Tänan Eesti Riigi Kottpimedate Abiühingut abi eest toimetamisel.

Tiit Kändler

1. artikkel

Arusaadavalt – et vastata küsimusele, mis on Eesti riigi mõte?, on mõttekas esmalt välja uurida, mis asi on Eesti Riik. Kas see on elus või eluta olend ning kui elus, siis kas on tal aju või pole tal aju. Kui selgub, et tal on aju, siis on mõtet vastata küsimusele, mis on Eesti riigi mõte – kui see sellepeale juba niigi selgeks ei osutu.

2. artikkel

Eesti Riik (edaspidi Riik) on Riik, kus kuused kasvavad seal, kus ootaks kasvama mände. Seevastu männid kasvavad paikades, kus teistes maades kasvavad kuused. Võib juhtuda, et sellepärast nimetavadki kohalikud kuuski mändideks ja mände kuuskedeks.

Eimiski.jpg 

3. artikkel

Riik, kus looduse mitmekesisus ületab lõpmatuse piiri. Siin ei ole alpiaasasid, jääliustikke, kivikõrbeid, kaamleid, hobuelevante, kõrgmäestikke, hiigelkoski, jääliustikke, liivakõrbesid…

4. artikkel

Riik, kus loodus on nõnda puhas, et kodanikud ei pese kunagi käsi ega kaela. Just sellepärast ei kohta selles riigis hommikust kätepuhtuse kontrolli, mitte sellepärast, et see ahistaks kuidagi vähemuses olevate mustkäte õigusi.

5. artikkel

Riik, mille jalgratturid, pedaalijad ja tuurisportlased on kogunenud Kasahstani võistkonda. Seevastu Kasahhi sportlased ei esine Rocki särkides.

6. artikkel

Riik, kus kehtib vankumatult ja rahumeelselt Newtoni kolmas, mõju ja vastumõju seadus, Einsteini üldine relatiivsusteooria ja parema käe kruvi reegel. Seevastu hääletas selle riigi parlament hiljuti aine jäävuse seaduse vastu, mille peale valitsus kehtestas perpetuum mobile arenguprogrammi.

7. artikkel

Riik, kus kodanikke on rohkem kui elanikke. Elanikud omakorda jagunevad venelasteks ja eestlasteks. Eestlased omakorda jagunevad natsionalistideks.

8. artikkel

Riik, kus kehtib konstitutsioon. Sellepärast võib põhiseaduse vastu eksida.

9. artikkel

Riik, mille kirjanike liidus on 302 liiget. Neist kirjaoskajaid on 99,99 protsent, sealhulgas on sisse arvestatud naiskirjanikud. Kirjaoskamatuid on üks (minul on tema nimi teada), kes ei oska kirju õigelt poolt avada.

10. artikkel

Riik, mille parlamendi liikmete arv jagub ainult iseenesega. Sellepärast ongi Riigi parlamendi nimi Riigikogu. Matemaatikas tähendab see hulka, mis sisaldab iseennast ja ainult iseennast.

11. artikkel

Riik, millel pole ühtegi head naabrit. Sellepärast armastavadki naabrid seda riiki väga.

12. artikkel

Riik, mille ajaloost ei saa keegi aru. Sellepärast ei vajata selles riigis ajaloolasi. Ei saa keegi aru ka selle Riigi füüsikast, keemiast, bioloogiast, veel vähem kirjandusest, kunstist ja ilukirjandusest. Kuni maailmas leidub üks põlvepikkune poisike, kes saab aru selle Riigi poliitikast, vajatakse riigis poliitikuid.

13. artikkel

Riik, millel on pikk ajalugu. Sellepärast tehakse seal siiamaani vastlasõitu ning hääbunud on linakasvatus. Maainimesed käivad hommikust õhtuni kodu ja panga, postkontori ning apteegi vahet. Õhtust hommikuni käivad nad panga, postkontori, apteegi ja kodu vahet. Neil on tugevad jalad, käbedad kämblad, kaugele ette vaatav pilk ning türgi vammused.

14. artikkel

Riik, mis on maailmas eesrindlik kui e-riik ja kui suure väljalüpsiga riik (5. kohal Euroopas). Sellepärast ei ole selle riigi elanikud viimase 12 aasta jooksul üksteisega kohtunud.

15. artikkel

Riik, kus on kehtestatud arvutitega kooselu seadus, mille kohaselt arvutit ei tohi ahistada, teda vigastada või hävitada. Kodanikul ja arvutil on ühine tark- ja kinnisvara ning kui üks sureb, siis laseb teine edasi.

16. artikkel

Riik, kus elatakse elu lõpuni. See kehtib inimeste kohta, kes ei lõpeta oma elu teistes riikides või kolmandates.

17. artikkel

Riik, mille ääremaad on kokku suurema pindalaga kui riik ise. See on võimalik seetõttu, et riigi pindala mõõdetakse molekuli täpsusega digitaalselt ning see võrdub võimsama lõpmatusega kui lõpmatus ise.

18. artikkel

Riik, kus iga Venemaa liigutus kutsub esile sõjahüsteeria. Seepärast on see riik kõige rahumeelsem riik maailmas, kui Venemaa välja jätta.

19. artikkel

Riik, kus 20. sajandi esimesel poolel tegutsenud Saksa, Eesti ja Norra ning Lõuna-Prantsusmaa massiorganisatsioonide liikmeid austatakse kui vabadusvõitlejaid. Seepärast on riigi elanikel lõpmatult vabadusi valida hästi läinud ja veel paremini läinud elu vahel.

20. artikkel

Riik, kus viisastaku plaan on ümber nimetatud koalitsioonileppeks. See täidetakse järjekindalt kolme, vahel ka poole aastaga. Kui koalitsioonilepe on täis, saavad Riigi elanikud ülejäägi enesele.

21. artikkel

Riik, mis on ainus maailmas, kus ostukorvid muutuvad pikkamööda ja pidevalt üha odavamaks, samal ajal mil hinnad tõusevad. See tuleb sellest, et Riigi elanikel on suurepärane arstiabi, elukestev õuesõpe ning hoolikas sotsiaalhoolduse süsteem. Mis tähendab, et Riigi elanikud abistavad arste, õpetavad õpetajaid ja hooldavad sotsiaalhooldajaid. Seda kõike vaatamata sellele, et Riigi elanikud armastavad vahel üht-teist põske pista.

22. artikkel

Riik, kus sääsest ei tehta kunagi elevanti. Elevante valmistatakse selles Riigis hiiglaslikest tänavaaukudest. Saadud elevandid kasutatakse portselanipoodides klienditeenindajatena.

23. artikkel

Riik, kus Läänemere lained käivad vastu Saaremaa praami paremat parrast. Seevastu Saaremaa praamid sõidavad edukalt Malaisias, Filipiinide ja Kesk-Hiina meredel. Neid valmistatakse Sõrve sääre äärde toodud Kreeka laevadest.

24.artikkel

Riik, kus eales ei looju Päike. Mõned asjatundjad arvavad, et see on nõnda sellepärast, et Päike on juba loojunud.

25. artikkel

Riik, kus valmistati kunagi Avinurme riistu, nüüdisajal aga peamiselt nõunikke. Neid valmistavad nõutehased, mida Riigis nimetatakse ülikoolideks. Kõik Riigi 103 ülikooli mahuvad maailma ülikoolide esitosinasse. Sellega seoses on Riigis kehtestatud tosin, mille suuruseks on 103.

26. artikkel

Riik, kus kõneldakse maailma kaunimakõlalist keelt ja lehvitatakse ilusamavärvilist lippu. Selle Riigi keel tõusis kunagi taevani üles ja sealt langes kolinal alla lipp. Tõsi küll, see lipp ei langenud Riigi kodanike vaid Taanimaa sõjameeste sülle.

27. artikkel

Riik, kus uudised algavad alati sõnaga „rahvusringhääling". See sõna tähendab seda, et Riigis elava rahvuse esindajad on ringis ja häälitsevad uudiseid üksteisele kõrva.

28. artikkel

Riik, kus rahvus tähistab üht teatud liiki inimrühma, kes nimetab end eestlasteks hoolimata sellest, kas lugeda eest- või tagantpoolt.

29. artikkel

Riik, kus korraldatakse elanike mälu värskendamiseks kirjandivõistlusi teemal „Mis on Riigi mõte?" Sellel võistlusel on salajane žürii, kuid seevastu avalik auhinnafond, mille suurus on salajane. Võistluse eesmärgiks on leida üles Riigi elanike salajased arvamusavaldused Riigi olemise ja tuleviku teemal. Arvamusavalduste pikkus on koos tühikutega.

30. artikkel

Riik, kus esmane on oleks minu olemine, teiseks minu tegemine. Kolmandaks tuleb selles Riigis alati neljas.

31. artikkel

Riik, mida kõik selle elanikud kiruvad. Sellepärast nad armastavadki seda.

32. artikkel

Maises elus sõltub kõik hea ja halb üksnes Eesti riigist.

33. artikkel

Viimaks, Riigil võib olla puhtalt oma lõbusid.

34. artikkel

Viimase järel saame järeldada, et kõiges selles ongi Eesti riigi mõte. Või kui ei ole selles, siis on põhjus milleski muus.

lugemis.vara

DESCARTES JA TEMA KUUS TUNDMUST

René Descartes

Hinge tundmused

Tõlkinud Andres Raudsepp

Järelsõna Ilmar Vene

Ilmamaa, 175 lk

„Hinge tundmused" koosneb 212-st artiklist. On siis loomulik sellest kirjutada artiklites.

1.artikkel

„Hinge tundmuste" lugemise viisidest

„Hinge tundmused" (1649)  on Descartes'i (1596–1650) viimane raamat. Seda saab lugeda kui romaani. Nagu romaanil ikka, on puänt etteaimatav – maises elus sõltub kõik hea ja halb üksnes tundmustest. Kuid viis, kuidas selleni jõutakse, on nauditav ka siis, kui ei olda nõnda masohhistlik, et lugeda nüüdisaegset Prantsuse filosoofiat oma narratiivide, diskursuste, dekonstruktsioonide ja muu moodsa sõnavaraga. Descartes on Suur Sõnameister ja selge mõtlemise geenius. Siin on ta eriti selgelt nüüdisaegne kirjanik, kes jagab oma teksti lühikestesse artiklitesse, mis on loetavad eraldi ja mis tahes järjekorras.

2. artikkel

Kuidas „Hinge tundmused" võivad eksitada

Mööngem, et „Hinge tundmustes" esitab Descartes hinge ja keha omavahelist mõju nende arstiteaduslike teadmiste põhjal, mis tulenesid inglise arsti William Harvey (1578–1657) avastatud vereringest ja omaenese teostatud lahkamistest. Iga asjatundja võib nüüdisaegsed seletused juurde mõtelda. Olulisem on see, et hinge ja keha koosolemist tuleb seletada keha talitlemisest. Inimene sureb, kuna sureb keha, mitte kuna sureb hing.

3. artikkel

Hinge kuus tundmust

Descartes „märkab hõlpsalt", et hinge tundmusi on kuus: imestus, armastus, viha, iha, rõõm ja kurbus – ülejäänud on mõnest neist kokku pandud või on nende liigid. Iha on ainus, millel pole vastandtundmust. Kas mitte seepärast ei ole inimtegevust üha enam vallutamas tippsport, meelelahutus, seks ja poliitika? (Minu, mitte Descartes'i küsimus.)

4. artikkel

Kuidas on Decartes siiani oluline

Selles, kas oli Descartes esimene või teine või kolmas uusaja mõtleja, on praegu vaid filatelistlik väärtus. Olulisem on, et ühena väga vähestest filosoofidest lähtus ta oma järelduste tegemisel iseenesest, mitte ei maskeerinud neid millegi „objektiivsema" taha. Nagu tegi seda tema kaasaegne Galileo Galilei, aga eriti tema mõttekaaslane Albert Einstein oma mõttelistes eksperimentides: mis oleks, kui sõidaksin footonil või kukuksin liftis? Descartes järeldas vaimu ja keha kaksikolemuse. Seega ei jäänud tal üle muud kui tõestada Jumal ja panna seda kuristikku ühendama. Einstein järeldas erilise ja üldise relatiivsuse. Tal ei jäänud üle muud kui välja mõtelda kosmoloogiline konstant.

5. artikkel

Mida tegi Descartes enne „Hinge tundmusi"

Kõigepealt avaldas Descartes „Arutlusi meetodist" (1637), kus ta tõestas, et iga mõõtetegevus on läbi viidav ühte laadi korrastatud viisil. Sellega koos kolm esseed „Meteoorid", „Dioptika" ja „Geomeetria". Siis avaldas ta „Meditatsioonid esimesest filosoofiast" (1641), kus ta kinnitas, et Jumala ja hinge tõestus tuleb anda pigem filosoofia kui teoloogia abil. Ta järeldas, et ta ei tea midagi muud, mis puutub tema olemisse, kui mõtlemisvõime.

Iga loom kasutab oma koordinaatide süsteemi, et enesele olulisi asju kaardistada. Descartes avastas koordinaatide süsteemi, kolme üksteise suhtes täisnurkselt paikneva pulga süsteemi, mis on praeguseks inimese pähe istutatud nõnda kindlalt, et on raske end sisse elada mõnesse muusse, universumi geomeetriaga sobivamasse süsteemi.

6. artikkel

Millest tunneb ees- ja järelsõnade nõrkust ja tugevust

Descartes'i raamatud on pälvinud hulganisti ees- ja järelsõnu. Nende tugevus on see, et neid lugedes jääb mulje, justkui oleks Descartes sellega saavutatud. Tegelikkuses eksitavad ees- ja järelsõnad lugeja Descartes´i maailmast segasesse tihnikusse, milles kasvab kõike läbisegi, mida maailmas üleüldse on kasvanud. Descartes on võetav kui iseenese taust ega vaja muud kunstilist tausta rohkem, kui vajab tausta mind ründav lõvi või eksitanud Boroni ürgmets.

7. artikkel

Kuidas on Descartes Eesti ajaloo tegelane

R.Descartes.Kristiina_1.jpg 

Decartes elas igaks juhuks enamiku elust Hollandi Vabariigis. Loobus raamatute lugemisest ja astus oma raha eest armeesse, et saada aega mõtlemiseks. Et erinevalt Galileost vabaks jääda, jättis avaldamata oma esseed „Maailm" ja „Inimene". Peaaegu kõik oluline on nüüd eesti keeles olemas. 1650. aastal sõitis Descartes külla Rootsi (sealhulgas Eesti) kuningannale Kristiina Vasale Stockholmi. Teda ei hirmutanud, et 1644. aastal sinna sõitnud Hugo Grotius oli haigestunud kopsupõletikku ja surnud. 1632. aastal kuueaastasena Rootsi trooni Gustav Adolfilt pärinud Kristiina eest valitses riigikantsler Oxenstierna. Kristiina oli teaduste ja kunstide huviline ning naissooarmastaja. Ta sundis Descartes'i alustama tundidega külmal talvel kell viis hommikuti, ehkki too oli hiline töömees. Descartes haigestus kopsupõletikku ja suri. Kristiina hakkas katoliiklaseks ja pidi seetõttu loobuma 1654. aastal troonist. Descartes oli ainus katoliiklane, keda ta kohtas või kellega oli kirjavahetuses. Kristiina järel tuli Karl X, Karl XI, seejärel Karl XII, kes selle asemel, et aastal 1700 jälitada Narva alt taganevat Vene armeed, suundus lõunapoolseid maid vallutama ja kaotas seetõttu 1710. aastal Eesti.

8. artikkel

Hinge tundumused kui eneseabiõpik

Imestagem, et Descartes kirjutas oma raamatu nii, nagu praegu kirjutatakse eneseabiõpikuid. Kuid et Descartes oli matemaatik, leiutades analüütilise geomeetria, mis ühendab algebrat ja geomeetriat nagu Jumal hinge ja keha, siis teadis ta, et kolmnurk on kujundina mõistetav inimesele ka siis, kui ta ei tea, et nurkade summa on kaks täisnurka ning muid kolmnurga teoreeme. Sellest hoolimata on need teoreemid tõesed.

9. artikkel

Lõpmatusest ja tühjusest

Descartes ütles, et lõpmatust ei ole võimalik tunnetada, seda saab vaid arvesse võtta, tühjust aga ei ole olemas. Vaakum ja singulaarsused on siiani inimmõttele kättesaamatuks jäänud. Esimese jaoks on välja mõeldud vaakumist välja ja jälle sisse lupsavad osakesed (ei ole tühi), teise jaoks renormeerimine (lõpmatus võetakse teatavaks ja eemaldatakse).

10. artikkel

Mis sellest kõigest kasu on

Descartes'i viimane lause: „Kuid tarkus on kasulik peamiselt selle poolest, et õpetab meid oma tundmuste isandaks saama ning nende üle nõnda osavalt valitsema, et nende põhjustatud hädad osutuvad päris talutavateks ning me isegi tunneme kõigist neist rõõmu." The rest is silence. On tunne, justkui ma kirjutanuks raamatust, mis on ilmunud äsja.

 

head.lugemust

Ülejäänud uudiseid, kommentaare, lugemistutvustusi ja muud sellist saab näha, kui minna www.teadus.ee
Häid lugemusi!
teadus.ee


im.pressumVäljaandja: Teaduslugu MTÜ, toetab Eenet.
Toimetaja: Tiit Kändler.
Kujundus Eerik Kändler.
Teaduse tutvustamine on vaba tahte avaldus. teadus.ee lugude kasutamine on lubatud vaid mittetulunduslikel juhtudel, kui märgitakse ära www.teadus.ee ja autor ning kui pole öeldud teisiti.



Kommentaare ei ole: