Soome lahe aasta

Soome lahe aasta aitab teha ülevaate Soome lahe ökosüsteemist. Soome lahe suurim keskkonnamure on toitainete küllus mis põhjustab veekvaliteedi halvenemist. Soome lahe aasta pakub hulgaliselt kultuuri sündmusi, näiteks rändnäitus, loodusmuuseum, lõpperetked.
26-27 Märts toimusid sokoshotell virus järjekorras juba 10. linnade ja valdade päevad.
Ettekannetega esinesid Peeter Ennet, Andris Tarand, Tina Nyfos, Elena Sepp, Viire Viss, Kersti Salu ja Vahur Tarkmees. Peeter Ennet andis huvitava ülevaate veevarudest ja nende kasutamisest. Andres Tarand rääkis Soome lahest kliimateadlase vaatepunktist.Tina Nyfors tutvustas uuringut Baltic Survey. Elena Sepp tutvustas linna plaane Soome lahe aasta 2014
Veel toimuvad Tallinna merepäevad ning pere- ja merepäevad Kundas. Augusti viimasel päeval süüdatakse kõikjal rannikul muinastuled, mille eesmärk on tuletada meelde, et nad ühendav meri vajab hoidmist.Soome lahe aasta ülesehitatud viie võtmeprobleemi ümber

• Kalandus
• Ökosüsteemi tervis
• Mitmekesisus
• Meresõiduohud
• Merealade ruumiline planeerimine

Soome lahe tähtsust toonitatakse läbi kogu aasta. Viimasel kümne aasta jooksul on Eesti investeerinud Soome lahe veeseisundi parandamiseks üle 600 miljoni euro.Soome lahele keskendub ka tänavune traditsiooniline maikuus toimuv looduskaitsekuu ja aasta loomaks on looduskaitsjad valinud viigerhülge.Suvel paneb populaarne Looduse omnibuss käima Omnilaeva, mis viib huvilised erinevatele õpperetkedele ranniku läheduses ja saartele.Soome lahte suubuv Purtse jõgi on aegade jooksul olnud Eestis üks enim tööstutest mõjutatud veekogust

Kasutatud allikad:
PILDI URL: http://www.tallinn.ee/gal_pildid/74240.png
ARTIKKELI URL: http://www.envir.ee/soomelaht.
ARTIKKEL2 URL: http://www.gof2014.fi/et/uudised/linnade-ja-valdade-paevadel-koneldi-soome-lahe-aastast/

Autorid: Mikk, Laura, Ron

Sinise puuhobuse aasta - 2014

Sinise puuhobuse aasta.

2014. aasta on teie aasta.  Sel aastal valitseb läbilöögi meeleolu. Tunnete endas tegutsemisiha ning teil on olemas selleks Universumi toetus. Universumi toetusega saate eriti arvestada augustis, septembris ja oktoobris.
Sel aastal tasub olla teiste inimeste suhtes avatud ja sõbralik, sest põhjused ja tagajärjed on aastal 2014 eriti tihedalt seotud. Pole vaja tunda hirmu, sest mitte keegi ei hakka teid avatuse pärast pidama naiivseks, pigem panevad nad tähele teie julgust ja šarmi.
Tööalaselt leiate väljateenitud toetust. Teie kompetentsus kannab vilja ja võib märgata, et teie tulemused pole juhuslikud, vaid baseeruvad kindlatel teadmistel ning võimetel.
Ka Teie tervis on 2014. aastal hea.
Kasutatud allikas: http://kyllike-lukkonen.blogspot.com/2014/01/mida-toob-sinise-puuhobuse-aasta.html

Puu Hobune toob kaasa  kiireid võite, ootamatuid seiklusi ja üllatavat romantikat. See on suurepärane aasta reisihimulistele ja armastuse otsijatele. Kuid sel aastal on energiad hästi kiired, mis panevad pea lausa ringi käima ja tihti võib head võimalust pakkuv olukord enne läbi saada kui selle olemust mõistma hakkame. Seega on oluline olla Hobuse aastal otsustav, sest venitamine toob kaasa kaotuse. Kui ei olda täielikult kindlad oma otsuse õigsuses ja mis veelgi olulisem, turvalisuses, siis parem on sellest juba eos loobuda. Sündmused liiguvad sel aastal kiiresti ja kerge on minna galopeerima vales suunas.
Kasutatud allikas: http://www.hingepeegel.ee/vaimne/sinine-puu-hobune-toob-sulle-alanud-aastal/

http://www.dailyhomedecorideas.com/wp-content/uploads/2014/01/blue-horse.jpg

Autorid:
Rünno, Ele, Siim

Aasta puud - türnpuu ja paakspuu

Aasta 2014 puud on türnpuu ja paakspuu.
Aasta puu idee pärineb proffesor Viktor Masingult ja seda alustati aastal 1996. aastal ajakirjas „Eesti Loodus”.
Türnpuud hästi ei tunta ja seda on aetud segamini paakspuuga.
Kevadel kuivadel loopealsetel Põhja ja Lääne Eestis trehvatakse neid tihemini, kui mujal.
Olenemata puu nimest kasvavad mõlemad nimetatud enamalt jaolt tiheda põõsana.Okste tippudes turritavad astlad paistavad türnpuul. Viljad on neil marjataolised musta värvi ja väikesed, kahe kuni nelja seemnega luuviljad. Maitse on marjadel kibe ning nad on vähemürgised.
Paakspuu viljad on türnpuuga võrreldes ikka päris kihvtised ja osa vilju jääb mustaks värvumata ikka punakaks.
Lehed on neil üpris sarnased ning puud võivad vahel päris kõrvuti kasvada.

Paakspuu

Türnpuu

Kasutatud allikad: 

http://www.looduskalender.ee/node/18887

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/60/Rhamnus_frangula_04_ies.jpg

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/de/Rhamnus_catharticus_leaves_and_fruit.jpg

Autorid: Sandra ja Mardo

Aasta orhidee - hallkäpp

Hallkäpp on saanud nime õite värvuse järgi. Ta õied on hallikasroosad. Vars on püstine ja tugev.
Hallkäpa ladinakeelne nimi on militaris. Eestis on hallkäpad üsna tavalised. Hall käpp on III kategooria kaitsealune taim. Kuulub käpaliste sugukonda.
Ta eelistab kasvada niisketel niitudel. Õitseb märtsist juunini.
Hallkäppa kasutatakse rahvameditsiinis. Ta rahvapärased nimetused on jeesusekäpp, punased jaaniätsed, toukad ja sinised öölilled.
Kasvab kuni 30 cm pikkuseks. Hallkäpp paljuneb seemnetega. Tal on 1,5-1,7 cm pikkused kuprad. Tema seemned on väga väikesed. Temas nektarit pole. Ei oma praktilist väärtust ning ei kasva Soomes.

Kasutatud allikad:

Pilt:http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Hall_k%C3%A4pp_(Military_Orchid,_orchis_militaris).jpg

Info: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hallkapp2.htm

Koostajad: Mati ja Kevin.

Aasta loom - viigerhüljes

Täiskasvanud viigri pikkus on umbes 1–1,4 meetrit, maksimaalselt 1,8. Tavaliselt kaaluvad nad 40-80 kg. Hüljeste kaal on suurim sügiseti ja talviti, mil nad on rohkesti rasva varunud.
Võrreldes hallhülgega on viiger väiksem, tumedam, pontsakama kehakuju ja ümarama koonuga.
Vastsündinud pojad on piimvalged või veidi hallika pika karvaga, mille toon hakkab tumenema 2-3 nädalat pärast sündi.
Elupaigaks Eestis on meri ja rannikulähedased laiud. Erinevalt mitmetest teistest liikidest pole nad otseselt seotud madalaveelise merega, kuid eelistavad siiski saarterikka ja lahtedega liigestatud ranniku lähedust.
Viimasel ajal on viigerhülged meil haruldaseks jäänud, hiljutistel loendustel on jäänud isendite arvuks saadud ligi 1500, kokku elab Läänemeres 7000–8000 viigrit.Ta asustab kõiki arktilisi meresid ning ka Atlandi ja Vaikse ookeani põhjapoolseid rannikuid, mis talvel jäätuvad.Atlandi ookeani looderannikul viigri levila nii kaugele lõunasse ei ulatu, kuid selle põhjus pole ainult looduslik vaid suuresti ka ülitiheda inimasustuse süü. Arvukamalt levib siinne alamliik kuni Halifaxini. Väiksemaid seltsinguid on täheldatud kuni Long Islandi väinani New Yorgist.
Peale eskimo küttide on viigrite suurimaks ohustajaks muidugi ka jääkarud, kelle arv ja saagihimu Põhja-Kanadas "kliimasoojendajate" hädakisast hoolimata sugugi ei kahane.

Kasutatud allikad:

http://et.wikipedia.org/wiki/Viigerh%C3%BCljes

http://g2.nh.ee/images/pix/2f0f751f29944dfac7-66502830.jpg

Autorid: Sten ja Christian

Aasta lind - jäälind

2014 aasta lind on jäälind.
Jäälinnu keha on 16-20 cm pikk ning kaalub 38-45 g. Tiiva siru-ulatus on 7-8 cm. Saba on lühikese ja sirge lõikega. Nokk on pikk, sirge ja järsult eenduva ülanokaharjaga.
Jäälind on levinud peaaegu kogu Euroopas. Jäälind elab järskude kallastega vooluveekogude ääres, kus on puhas läbipaistev vesi ja vaikne vool, eelistades neid, mille kaldad on kaetud põõsaste ja puudega. Mägedes võib ta pesitseda kuni 2 km kõrgusel asuvate järvede ääres. Jäälind teeb pesa kaldaliiva uuristatud käiku. Selle kraabivad mõlemad vanemad oma nokaga, heites lahtikaabitud pinnase jalgadega välja. Olenevalt pinnase kõvadusest kulub selleks tööks 7–12 päeva. Selle aja jooksul valmib 3–10 dm pikkune rõhtne käik, mis lõpeb pesakambriga. Linnud munevad pessa 6-7 muna.
Jäälinnud söövad alla 6 cm pikkusi kalu, aga sööb ka putukaid ja selgrootuid. Ta võib süüa ka limuseid, pisivähikesi ja usse. Koht, kust jäälind toitu hangib, on kuni 1 km kaugusel pesast.

Kasutatud allikad:
http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/alcatts.jpg

http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4%C3%A4lind#V.C3.A4limus

http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/alcatts.jpg

Autorid: Karel ja Joonas